Täna lugesin kolm peatükki: üheksas peatükk algas hoiatusega milles oli kirjas, kes kunagi veel süüa tahab ei tohiks seda peatükki lugeda. See tekitas põnevust ja kutsus kohe lugema.
Seal rääkis sellest, kuidas oli sööklas söögiks seenesürpriis, mis oli menüüs juba kaheksateist päeva järjest olnud. Kaagi ei tahtnud seda tellida. Ühel päeval aga ei olnud Ronil oma lõunat kaasas ja ta pidi tellima seenesürpriisi. Proua Soustil läksid silmad särama ning ta tõstis toidu papist taldrikule. Uudis levis üle kooli ja kõik tulid vaatama. Ronil oli kõht väga tühi ja ta torkas kahvli plöga sisse. Ta ütles, et sellel pole vigagi. See maitseb nagu viineri ja viinamarjamoosi segu. Kõik põgenesid jooksujalu minema.
